Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aasta novembris püsivhindades 12,2% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 3,6%, töötlevas tööstuses 13,1% ning mäetööstuses 11,1%.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 15,1%.

Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 323 miljonit eurot, mis on 8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes oktoobris Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis viie protsendipunkti võrra ning moodustas koguekspordist 61%. „Eesti päritolu kaupu eksporditi oktoobris mullusega võrreldes 3% vähem. Reeksport ehk kaupade taasväljavedu suurenes aga aastaga 19%. Kasvu mõjutas peamiselt suurem mineraalsete toodete, sh maagaasi, ning põllumajandussaaduste ja

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta I kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Jooksevhindades eksporditi septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas kaupade eksport 4% ning import 6%. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets kommenteeris, et teises ja kolmandas kvartalis on väliskaubandus kasvanud aeglasemalt. „Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14%, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid 4%. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim

Magistritöö teemavalik on ajendatud Mikku isiklikust huvist varimajanduse vastu. Maksudest kõrvalehoidumise uurimine selle majanduslike, sotsiaalsete ja eetiliste tagajärgede mõistmiseks on noore statistiku hinnangul ülioluline. „Probleem on paljude valitsuste jaoks kriitiline, kuna maksude tasumine või tasumata jätmine mõjutab väga tugevalt valitsussektori tulusid. Maksutulude vähenemise tagajärjel peab valitsussektor leidma alternatiivseid tuluallikaid avalike teenuste tagamiseks ning infrastruktuuri hoidmiseks ja arendamiseks või teatud teenuste pakkumisest loobuma,“ selgitas noor statistik

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 915 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest