Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad.

„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Seitsme tegevusalarühma keskmine palk on kõrgem riiklikust keskmisest Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal. Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.

Kevadel toimus esmakordselt küsimuste maraton Küsimus24, mille raames esitati Statistikaametile pea 1400 küsimust. Käimasoleva teadmistekuu ajal on hea aeg põnevate küsimuste ja vastustega taas tutvuda!

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.