Otsingu tulemused

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

2010. aastal kasvas kaupade eksport jooksevhindades 35% ja import 27% 2009. aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse kasv kiirenes ning enim suurenes masinate ja seadmete sisse- ja väljavedu.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatab Statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu