Otsingu tulemused

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, teatab Statistikaamet.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 30.06.2014 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Uudisnoppeid statistika vallast Metoodilised muudatused rahvamajanduse arvepidamise näitajate

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?