Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Küsimus24

Sisuleht
29. märtsil 2023 korraldas statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames esmakordselt suure küsimuste maratoni Küsimus24. Päeva jooksul said kõik huvilised küsida ametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Küsimuste maratonil esitati kokku ligi 1400 küsimus. Vastustega saad tutvuda siin. Vastused Selle algatusega panustab statistikaamet noorte andmekirjaoskuse arendamisse, projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Statistikaameti partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet, noorteportaal Teeviit.

4. Kvaliteetne haridus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

Tutvu "Andmepärl 2024" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2024“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist. Töö 1 Kaardilugu „Metsa- ja põllumuldade seire“ Kaardiloo autorid on Kairi Vint, Martin Maddison, Madli Linder, Tiiu Timusk, Vladislav Apuhtin ja Svetlana Pudova (Keskkonnaagentuur) „Metsa- ja

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Üha rohkem pruute on peigmeestest vanemad

Kuupäev 18.08.2020
Artikkel
Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema mehega abielluvate naiste osakaal väheneb ja endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osakaal suureneb. Seega on seni harjumuspärane seaduspära abiellujate vanuse juures tasapisi muutumas.

Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel

Kuupäev 08.06.2012
Artikkel
Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?

Kuupäev 21.02.2024
Artikkel
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik majandus ja tööhõive“ keskendub majanduskasvu tagamisele nii, et see oleks kestlik ja keskkonda hoidev ning sellega ei kaasneks ressursside liigne, jätkusuutmatu kasutamine. Jätkusuutlik majanduskasv aitab inimestel pääseda vaesusest ja leida ka töine rakendus. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist ja tehnoloogia uuendamist ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. Samuti eeldatakse, et valitsused toetavad inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust