Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,8% võrreldes teise kvartaliga ning 24,2% võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga.

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Viimase aja aktiivne arutelu ajakirjanduses, kas kinnisvaraturg liigub ülekuumenemise teed või on tegemist jätkusuutliku kasvuga, paneb investorid tootluse pärast muretsema. Kas tasub kinnisvara osta, kui hinnad on õhku täis ja üüritulu tootlus minimaalne? Ebaselguse perioodidel tasub vihjete saamiseks vaadata kinnisvaraliike, mis muidu tähelepanu keskpunktis ei ole, näiteks suvilaid.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta juulis võrreldes juuniga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%.

Statistikaameti põhiülesanne on toota usaldusväärset riiklikku statistikat, kuid selle kõrval on ametil oluline roll riigi andmehalduse koordineerimisel. Andmehalduse eesmärk on aidata kaasa sellele, et riigi andmed oleksid kvaliteetsed ja paremini leitavad, nende sisu ja kasutusvõimalused oleksid arusaadavad ning andmetest oleks terviklik ülevaade. Viimased neli ja pool aastat on statistikaamet koos paljude riigiasutustega arendanud andmehalduse võimekust avaliku sektori asutustes. Oleme toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist

Kadri Rootalu, Käthrin Randoja 9. klassi lõpetades jõuavad õpilased esimest korda oluliste eksamiteni ning seisavad seejärel valiku ees, kuidas oma õpiteed jätkata. 2025/2026. õppeaastast kehtib koolikohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni, seega ei ole põhiharidus enam lõpp-punkt, vaid vaheetapp edasise haridustee jätkamisel. Kui suur on aga 9. klassi lend sel aastal ja kuidas on põhikooli lõpuklassi õppurite arv viimase veerandsaja aasta jooksul muutunud? Kasutame selle analüüsimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja statistikaameti andmeid

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,2% ja langes võrreldes märtsiga 0,7%.

Statistikaameti andmetel langes ehitushinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,5 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 6,8 protsenti.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta juunis võrreldes maiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1,9%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta teises kvartalis 8% võrreldes esimese kvartaliga ning 27,4% võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga.