Otsingu tulemused

Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu

Kuupäev 17.09.2025

Artikkel

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Statistika avaldamine EMTAK 2025 järgi

Sisuleht

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama 2026. aastast järk-järgult. Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade liigitamisel rakendatav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse

Kes on Eesti noored ettevõtjad?

Kuupäev 03.10.2024

Artikkel

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

Kuupäev 02.06.2026

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Kuupäev 14.12.2023

Artikkel

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Täiskasvanute koolituse uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Täiskasvanute koolituse uuring on üle-euroopaline isikuuuring, mis uurib põhjalikult elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppimise osas. Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse? Uuringut koordineerib Eurostat. Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Uuringu tulemused aitavad nii riiklikul kui Euroopa tasandil mõista, et kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab

Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse

Kuupäev 03.06.2026

Artikkel

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel juba seitsmendat korda välisüliõpilaste ning -vilistlaste majanduslikku mõju Eestis. 10. juunil kell 10.00 esitleme uuringu tulemusi virtuaalses infotunnis. Uuringust räägib lähemalt analüüsi autor, statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu. Infotund toimub MS Teamsi keskkonnas ning sellega saab liituda järgneva lingi kaudu. Tutvu varasemate uuringute tulemustega statistikaameti  veebilehel . NB! Infotundi salvestatakse ning salvestis jääb avalikult kättesaadavaks Statistikaameti veebilehel ja YouTube

Muudatused statistikaameti küsimustikes 2026. aastal

Sisuleht

NB! Muudatused puudutavad 2026. aasta andmete kogumist. Kui esitate 2026. aastal andmed 2025. aasta näitajate kohta (näiteks viimase kuu, viimase kvartali või terve aasta kohta), tuleb need esitada vastavalt 2025. aasta nõuetele.

Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

Kuupäev 29.05.2026

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi

Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%

Kuupäev 05.03.2026

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast