Otsingu tulemused

Kui võrdne on Eesti ühiskond?

Kuupäev 25.04.2025

Artikkel

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Vabu ametikohti oli viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal

Kuupäev 05.12.2024

Artikkel

„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt

Linnade uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Linnade uuring (Urban Audit) on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi (DG-REGIO), Euroopa Statistikaameti (Eurostati) ja Euroopa riikide koostööprojekt, mille eesmärk on koguda ja levitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Euroopa linnade elukvaliteedi kohta. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringu tellija on Eurostat. Milleks on neid andmeid vaja? Andmeid kogutakse statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses

Kuupäev 24.04.2025

Artikkel

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Klassifikaatorid ja koodiloendid

Valdkond

Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorite liigitus Põhimõisted ja nõuded klassifikaatorile Põhimõisted Nõuded klassifikaatorilee Klassifikaatori omanik/haldaja Klassifikaatorite kasutamine Klassifikaatorite haldamine Rahvusvahelised mudelid klassifikaatorite ja koodiloendite haldamiseks Versioniseeritavad ja aegpidevad klassifikaatorid Versioonide ja variantide tähistamine Klassifikaatori struktuur Koodid Vastavustabel Koodiloendid Andmepõhise aruandluse (APA) taksonoomiad Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorid ja koodiloendid on metaandmete liik, mida kasutatakse andmete

Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071

Kuupäev 10.03.2025

Artikkel

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Statistikaameti andmekool #3: Millele kulub riigi raha?

Kuupäev 02.02.2024

Artikkel

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Euroopa sotsiaaluuring

Valdkond

Mis uuring see on? Euroopa sotsiaaluuring on Euroopa riikide elanike sotsiaalsete hoiakute, uskumuste ja käitumise uuring. Uuring käsitleb inimeste arvamust Eestit mõjutavate oluliste küsimuste kohta. Uuringut tehakse samal ajal enam kui 25-s Euroopa riigis ja see aitab välja selgitada, mil määral jagavad eri riikide elanikud samu vaateid ja uskumusi. Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Uuringut rahastavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool. Milleks neid andmeid vaja on? Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu

Rahvaloendus. Viiendikul Eesti inimestest on magistrikraad, Eesti on sihtriigiks kõrgelt haritutele

Kuupäev 03.08.2022

Artikkel

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot

Kuupäev 01.09.2025

Artikkel

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli