Otsingu tulemused

Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5% Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Üle Eesti kasvasid korterite hinnad kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandiks on Tallinn, kus korterite ruutmeetrihinnad tõusid alles teises kvartalis. Tehingute rahaline maht oli selle aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka eelmise aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski rõhutab, et amet teeb statistikat alati hetke parima teadmise ja praktika juures, nii ka elektrihinnaindeksi puhul. „Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ lisas Veski. „Statistikaamet tegeleb juba mõnda aega analüüsiga, mille tulemusena loodame kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Novembri keskpaigas toimunud kohalike omavalitsuste ja statistikaameti ühisarutelu fookuses olid rahvaloenduse ja eri uuringuandmete kasutamise võimalused. Ühe suurema teemana andis statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila ülevaate eesootavast rahvaloendusest.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris