Otsingu tulemused

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.

Haridus- ja noorteamet on koostöös statistikaametiga loonud noorteseire juhtimislaua, mis muudab noorte eluga seotud andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks.

Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.

Kui palju lapsi käib koolis samas kohalikus omavalitsuses, kus nad elavad? Aga millistes piirkondades võtab kooliminek kõige kauem aega? Meie kaardiloolt näed täpsemalt!

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm