Otsingu tulemused

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura annab videos ülevaate selle aasta esimeses kolmes kvartalis toimunud muudatustest väliskaubanduses ning koroonaviiruse mõjust Eesti ekspordile ja impordile.

2013. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris ja märtsis Eesti väliskaubandus kahanes aastatagusega võrreldes, siis aprillis kaubavahetus kasvas. Kaubavahetuse suurenemist mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Eesti väliskaubanduse puudujääk vähenes esialgsetel andmetel veebruaris 1,1 miljardi kroonini, teatab Statistikaamet. Puudujääk oli nii madalal tasemel viimati 2001. aasta mais.