Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eesti väliskaubanduse väärtus on pea 30 aasta jooksul suurenenud ligi 22 korda

Blogi
Postitatud 21. september 2021 9:45 , juhtivspetsialist Evelin Puura

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Tuleb tõdeda, et kaubagrupid, mis on praegu kuust kuusse ekspordis peamised ehk elektriseadmed, mineraalkütused ning puit ja puittooted, ei olnud seda 30 aastat tagasi*. Tol ajal veeti enam välja põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, tekstiili ja tekstiiltooteid ning metalli ja metalltooteid. Väga suur osatähtsus oli piima- ja lihatoodetel ning kalal ja kalatoodetel. Oluline osa oli ka tekstiilitööstusel – valmisrõivaste, puuvillase riide, erinevate tekstiiltoodete tootmisel ning väljaveol. Metallist ja metalltoodetest olid peamisteks ekspordiartikliteks nikkel ja niklitooted, raua- ja terastooted ning vasktooted.

Praeguseks on tekstiilitööstuse eksport ja import vaikselt hääbunud, sest suurte tehaste tegevus on kas lõpetatud või muutunud. Rohkem tegeletakse toodete disainiga ning suurtootmine on paljuski viidud odavama tööjõuga riikidesse.

Taasiseseisvumise alguses toodi Eestisse peamiselt põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, nagu näiteks suhkrut ja kondiitritooteid ning kakaod ja kakaotooteid. Populaarsed imporditavad kaubad olid ka mineraalkütused ning tekstiil ja tekstiiltooted. Mineraalkütustest toodi sisse enim mootorikütuseid ja maagaasi ning tekstiil ja tekstiiltoodete osas puuvilla, sünteetilisi kangaid, valmisriideid ja töötlemiseks väljalõigatud riidedetaile.

Möödunud aastal veeti Eestisse aga enim elektriseadmeid, mineraalkütuseid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Mineraalkütuste osas on toimunud mõningane muutus ja lisaks mootorikütuste ning maagaasi sisseveole toimub nüüd ka kütuste töötlemine, milleks tuuakse siia erinevaid kütteõlisid ning imporditakse ka elektrienergiat. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas on suurim osatähtsus erinevate jookide, puuviljade ning valmistoitude sisseveol.

Kauplemine erinevate riikidega on märgatavalt suurenenud

Ligi 30 aastat tagasi veeti Eestist kaupu 118 riiki. Väljaveo olulisemaks sihtriigiks oli Venemaa, moodustades kogu ekspordi osatähtsusest 23%, järgnesid Soome 20%-ga ja Rootsi 10%-ga. Möödunud aastal jõudsid Eestist kaubad juba 184 erinevasse sihtriiki. Meie peamiseks ekspordipartneriks oli Soome, mis andis kogu väljaveo osatähtsusest 16% ning järgnesid Rootsi 10%-ga ja Läti 9%-ga.

Kaupu veeti 90ndate alguses sisse 93 riigist, kuid peamiselt Soomest, mis moodustas kogu Eesti impordi osatähtsusest 35%, järgnesid Venemaa 17%-ga ning Rootsi 10%-ga. Eelmisel aastal importisime kaupu aga lausa 198 riigist ja jätkuvalt oli Eesti peamiseks impordipartneriks Soome. Kogu impordist moodustas Soomest toodud kaup 14%, mis tähendab et põhjanaabri osatähtsus on vähenenud üle poole. See on igati mõistetav, kuna toome kaupu sisse 100 riigist rohkem ja ühegi riigi osatähtsus ilmselt ei saagi kunagi nii suur olema. Tähtsamate impordipartneritena järgnevad Saksamaa 11%-ga ja Läti 10%-ga.

Tallinn ja Harjumaa on läbi aegade olnud väliskaubanduses suurima osatähtsusega piirkonnad

Aastate jooksul on ekspordis toimunud mõned muutused, mis vähendasid Tallinna osatähtsust väliskaubanduses ja kasvatasid Harjumaa oma. Tallinnasse registreeritud ettevõtete ekspordi osatähtsus moodustas 1993. aastal kogu Eesti ekspordist 57% ja impordist lausa 68%. Praegu moodustab taoliste ettevõtete väljaveo osatähtsus Eesti kogu ekspordist 37% ja impordist 51%.

Harjumaale registreeritud ettevõtete osatähtsus kogu ekspordist oli 1993. aastal 7% ja impordist 8%. Ligi 30 aasta jooksul on Tallinnast välja ehitatud suuri tööstusparke, kuhu liikusid mitmed olulised ja suured ettevõtted. Sellest tulenevalt kasvas tuntavalt Harjumaale registreeritud ettevõtete ekspordi ja impordi käive ning maakonna osatähtsus kogu ekspordist moodustab nüüd 17% ja impordist 20%.

Taasiseseisvumise alguses oli oluline väliskaubanduse piirkond ka Ida-Virumaa koos oma kolme suurlinnaga. Kohtla-Järve ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist 5%, Narva 4% ja Sillamäe ning ülejäänud Ida-Viru maakond kumbki veel 1%. Paraku on majandusstruktuur selles piirkonnas nüüdseks oluliselt muutunud ning Ida-Virumaa ja selle suurte linnade osatähtsus on vähenenud 11%-lt 5%-ni.

Eesti 15 maakonna ja 7 suurema linna eksport ning import nüüd ja 30 aastat tagasi
Maakond/linn Eksport 1993, eurot osa-tähtsus, % Eksport 2020, eurot osa-tähtsus, % Import 1993, eurot osa-tähtsus, % Import 2020, eurot osa-tähtsus, %
Kokku 632 856 571 100 14 308 741 172 100 685 240 171 100 15 154 963 233 100
Harju 42 123 506 6,7 2 512 501 320 17,6 53 194 013 7,8 2 965 080 482 19,6
Hiiu 1 843 961 0,3 55 134 268 0,4 632 462 0,1 36 578 442 0,2
Ida-Viru 5 661 389 0,9 98 916 337 0,7 8 012 093 1,2 63 160 727 0,4
Järva 9 994 384 1,6 170 052 185 1,2 3 748 880 0,5 77 623 326 0,5
Jõgeva 1 953 235 0,3 139 596 754 1,0 1 380 431 0,2 47 515 307 0,3
Kohtla-Järve linn 30 705 434 4,9 221 251 768 1,5 13 398 362 2,0 97 038 142 0,6
Lääne 6 263 946 1,0 55 206 952 0,4 4 723 330 0,7 31 467 789 0,2
Lääne-Viru 20 817 868 3,3 418 283 859 2,9 13 458 010 2,0 227 828 494 1,5
Maakond määramata 230 595 0,0 2 077 284 838 14,5 759 973 0,1 1 758 729 990 11,6
Narva linn 26 613 980 4,2 125 218 683 0,9 17 039 803 2,5 93 006 271 0,6
Pärnu 3 940 083 0,6 106 565 410 0,7 2 563 713 0,4 48 791 975 0,3
Pärnu linn 22 045 667 3,5 482 622 331 3,4 16 134 232 2,4 286 608 722 1,9
Põlva 10 595 654 1,7 58 529 199 0,4 5 530 610 0,8 26 575 697 0,2
Rapla 8 504 613 1,3 229 422 797 1,6 8 367 803 1,2 105 855 861 0,7
Saare 10 278 191 1,6 152 045 553 1,1 5 061 569 0,7 101 988 249 0,7
Sillamäe linn 9 404 517 1,5 248 973 375 1,7 3 353 978 0,5 160 122 207 1,1
Tallinna linn 359 091 457 56,7 5 251 789 201 36,7 469 231 288 68,5 7 748 368 039 51,1
Tartu 8 634 244 1,4 481 808 704 3,4 16 205 555 2,4 413 925 041 2,7
Tartu linn 26 449 050 4,2 674 575 121 4,7 27 112 766 4,0 482 962 821 3,2
Valga 5 974 417 0,9 205 164 440 1,4 5 609 983 0,8 112 702 284 0,7
Viljandi 16 499 394 2,6 400 222 630 2,8 7 814 661 1,1 202 325 544 1,3
Võru 5 230 987 0,8 143 575 448 1,0 1 906 657 0,3 66 707 826 0,4

Aastal 1993 määramata maakonnaga ettevõtete osatähtsus väliskaubanduses peaaegu puudus. Need on välismaa ettevõtted, kes teevad Eesti kaudu väliskaubanduse tehinguid, kuid ei oma siin püsivat tegevuskohta. Seevastu 2020. aasta andmetes oli selliste ettevõtete osakaal ekspordis 14% ja impordis 11%. See on märk sellest, et oleme Euroopa Liidu piiririik ja meie kaudu on majanduslikult kasulik eksportida ning importida.

*Väliskaubanduse andmed on elektroonselt olemas alates 1993. aastast.

Väliskuabanduse rakendus

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte ja väliskaubanduse rakendust.

Foto: Shutterstock