Uudis
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid novembris 0,5%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
10 000 Eesti perelt oodatakse kulutuste andmeid: algab suur leibkonna eelarve uuring
Statistikaamet alustab 1. detsembril leibkonna eelarve uuringut, mis on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid. Uuringu eesmärk on koguda andmeid Eesti elanike igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta ning anda põhjalik ülevaade inimeste majanduslikust olukorrast.
Uudis
Mida teame Soome ja soomlaste kohta Eestis?
Mida õpivad Soome tudengid Eestis? Milliseid kaupu me Soomest impordime? Kui palju Soome turiste jõudis möödunud aastal Eestisse? Järgmisel nädalal tähistab meie põhjanaaber Soome iseseisvuspäeva. Karge ilma ja saabuva sünnipäeva puhul otsisime välja, mida räägib statistikaameti andmebaas Soome ja soomlaste kohta Eestis.
Uudis
Mis toimub meie majanduses? Novembri andmed räägivad
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed novembris?
Blogi
Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus
Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.
Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus.
Blogi
Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus
Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.
Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus.
Blogi
SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime.
Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi.
Blogi
SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime.
Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi.
Blogi
Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud.
Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.