Otsingu tulemused

Eesti inimesed on hakanud vähem reisima

Kuupäev 19.12.2025

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on võrreldes eelmise aasta kolme kvartaliga 2025. aastal vähenenud nii ööbimisega sise- kui ka välisreiside arv. „Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Ööbimisega sisereise tehti samal ajal 2,4 miljonit, mida on 11% vähem kui mullu. Nii sise- kui välisreise tehti mullusega võrreldes vähem kõigis kolmes kvartalis,“ sõnas Pukk. „Tõenäoliselt on siin oluline tegur üldine hinnatõus – inimesed vaatavad rohkem oma rahakotti ja

Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem

Kuupäev 02.09.2026

Artikkel

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. „Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida müüdi 416 miljoni euro eest enam kui osteti. Ligi 20% neist eksporditi Ameerika Ühendriikidesse ning ligi 15% Ühendkuningriiki. Samuti mõjutasid bilansi ülejääki muud äriteenused, kus teenuste müük ületas ostu 215 miljoni euroga,“ selgitas analüütik

Tööstustoodangu maht vähenes 2024. aastal 4%

Kuupäev 06.02.2025

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Statistikaameti andmekool #16: kellel on vaja ettevõtete majandusnäitajaid?

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks

Kuupäev 30.06.2025

Artikkel

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Juulis mõjutas tootjahinnaindeksit enim puidutöötlemine

Kuupäev 23.08.2021

Artikkel

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta juulis võrreldes juuniga 4,0% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 14,8%.

Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4%

Kuupäev 03.06.2026

Artikkel

Teenuste väliskaubandusbilanss oli esimeses kvartalis 765 miljoni euroga ülejäägis. Ülejääk oli 2025. aasta sama perioodiga võrreldes 114 miljoni euro võrra suurem. Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, ja lisas, et Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. „Ekspordi kahanemist liiduvälistesse riikidesse mõjutas mullusest väiksem telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müük Ameerika Ühendriikidesse ning väiksem transporditeenuste müük Usbekistani

Veebruaris oli tootjahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks elekter

Kuupäev 22.03.2021

Artikkel

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,1%.

Eelmisel aastal ehitati 6% vähem

Kuupäev 21.02.2025

Artikkel

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid 9% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar selgitas, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest. „Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest