Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus mais Eesti majutusettevõtetes 37 000 külastajat, kes veetsid seal 83 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid 88% vähem.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7%, tööhõive määr 65,7% ning töötuse määr 7,1%.

Statistikaameti andmetel peatus aprillis Eesti majutusettevõtetes 13 000 külastajat, kes veetsid seal 43 000 ööd. Mullusega võrreldes oli külastajaid 95% vähem.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.