Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Millised ettevõtted pidasid kriisile paremini vastu?

Blogi
Postitatud 8. veebruar 2021 11:35 , juhtivanalüütik Märt Leesment

Möödunud aasta kokkuvõtteks kiidame tublisid tegijaid ehk vaatame, kus tegutsesid ettevõtted, kes suutsid kriisiaastal oma käivet kasvatada ja ka seda, kas joonistuvad välja kriisile vastupidavamad tegevusalad.

Eelmine aasta oli heaks tõestuseks, et tulemused erinevate tegevusalade käekäigu kohta võivad mõnikord vastuolulised olla. Näiteks võib tegevusala näidata käibe kasvu, aga numbrite taga peitub olukord, kus väga hea tulemuse tegi üks suur ettevõte, samal ajal kui enamiku sama valdkonna ettevõtete käive kahanes. Numbriliselt võib kõik küll hästi olla, kuid suurema osa ettevõtete jaoks siiski mitte. Võtame tähelepanu alla tegevusalad, kus enamik ettevõtetest suutis koroonakriisis käivet kasvatada. Läheneme analüüsile sarnaselt juunis ilmunud blogiloole, seekord aga vaatame ühe kuu asemel kogu 2020. aastat.

Selget kriisile vastupidavat mustrit ei eristu

Käibe kasvatajate osakaalu uurides tuleb mõjutajana kõige ilmekamalt välja esimene koroonaviiruse laine ja eriolukord. Kui vaadata üldpilti, siis osutusid kõige raskemateks kuudeks aprill ja mai, pärast seda on käivet kasvatanud ettevõtete osatähtsus pigem taastunud.

Selliseid tegevusalasid ei olnud, kus rohkem kui pooled ettevõtted oleksid suutnud kõikidel kuudel alates märtsist käivet kasvatada. Samas ei olnud ka ühtegi tegevusala ega kuud, kus käibe kasvatajaid üldse ei olnud. Isegi majutuses ja toitlustuses, kus kriisi mõju kõige esimesena ja teravamalt avaldus, suutis ka kõige keerulisemal kuul ligi kümnendik ettevõtetest oma käivet kasvatada. Aasta lõpus jõudsid „plusspoolele“ veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus ning mäetööstus, aga ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Vaadeldes tegevusalasid detailsemalt, muutub pilt kirjumaks. On tegevusalasid, mida kriis räsis kõvasti, kuid on ka selliseid, kus kriis näiliselt ei avaldunud.

Kõige detailsemal tasandil oli vaid viis tegevusala, kus rohkem kui pooled ettevõtted suutsid alates märtsist igal kuul võrreldes eelmise aastaga oma käivet kasvatada. Need olid homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine; piima töötlemine, piimatoodete ja juustu tootmine; plasti tootmine algkujul; muu keraamika tootmine; puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus.

Kõik loetletud tegevusalad kuuluvad töötleva tööstuse alla ja neis tegutses pigem vähe ettevõtteid. Muu ühisosa leidmine ja selle põhjal kriisile vastupidavuse faktori väljatoomine on aga keeruline. Siiski võib suhteliselt edukatena välja tuua veel teisigi toidu tootmisega seotud tegevusalasid. Kõht nõuab täitmist ka raskel ajal ja kriis on pigem tõstnud kodus toidu valmistamise ning söömise tähtsust.

Muutunud hoiakud avalduvad ka ettevõtete tulemustes

Eelnevalt mainitutele lisaks on palju tegevusalasid, kus kriisikuudel käivet kasvatanute osakaal oli üldjuhul üle poole, kuid probleemseks osutus mõni üksik kuu. Iseäranis muutlik on näitaja väikeste tegevusalade puhul ja seda iseloomustab ka edukaimatena välja toodud tegevusalade käitumine. Keskendudes olulisematele ehk vaadates tegevusalasid, kus tegutses rohkem kui sada ettevõtet ning hinnates nende seas käivet kasvatanute osakaalu märtsist detsembrini keskmiselt, olid kolm edukaimat veterinaaria, apteekide tegevus ning jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted.

Nende tegevusalade puhul on ühisosa leidmine samuti paras pingutus. Siiski, tuginedes neile kolmele, aga vaadates juurde ka teisi edukaimaid ja vähem edukaid, saab välja tuua kaks märksõna, mis olid möödunud aastal iseloomulikud kogu maailmale – tervis ning kodusem eluviis. 

Foto: Shutterstock