Uudis
Uudis
35 aastat taasiseseisvunud Eestit: mis on võrreldes 1991. aastaga muutunud?
Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu, ettevõtlus ning vaba aja veetmine?
Uudis
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe
2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.
Uudis
Statistikaamet sulgeb kaardirakenduse
2014. aastal valminud statistikaameti kaardirakendus suletakse 30. juunil 2023.
Uudis
10 fakti Eesti laste kohta
1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.
Uudis
Majanduslangus oli esimeses kvartalis laiaulatuslik
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Uudis
Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aprillis 11%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 844 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 11%.
Uudis
Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 11%
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.
Uudis
Keskmise palga metoodika muudatused (täiendatud 31.05.2023)
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.
Uudis
Keskmine palk oli esimeses kvartalis 1741 eurot, mediaanpalk 1424 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.
Uudis
Kalakasvatusettevõtete toodangu kogused vähenesid, kuid hinnad tõusid
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Blogi
Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.
Blogi
Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.
Uudis
Aprillis kasvas tööstustoodangu tootjahinnaindeks 4,2 protsenti
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,2% ja langes võrreldes märtsiga 0,7%.