E-kaubanduse võimalusi kasutab müügitegevustes veerand Eesti ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutas oma toodete ja teenuste müügiks veebilehte või ettevõtetevahelist elektroonilist andmevahetust (EDI) 25% Eesti ettevõtetest. Nende kaudu saab tellimusi vastu võtta digitaalselt, mis on muutunud oluliseks osaks ettevõtete müügitegevusest.
Statistikaameti andmekool #18: Kas Eesti vajab Euroopa andmeid? Jah, sest ainult Eesti enda omadest ei piisa
20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti.
Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.
Eesti ema arvudes: 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis 1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.
Töötleva tööstuse toodangu maht kasvas pisut kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!
Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.