Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Sarnaselt juulile näitas müügitulu ka augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7%.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 6,9%, kuid suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 9,1%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 18% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 25%.

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?