Otsingu tulemused

Aasta jooksul kaasatakse uuringusse kokku 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulutuste päevikut, mida saab täita nii veebis kui ka paberil. Leibkonna eelarve uuring viiakse läbi kord viie aasta jooksul kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused võimaldavad võrrelda eestlaste tarbimisharjumusi ka teiste liikmesriikidega. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul on leibkonna eelarve uuring üks suurimaid ja sisukamaid uuringuid, mida Eestis läbi viiakse. „Kutsun üles kõiki

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine

Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,3 miljonit kodulindu, kellest 95% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 107 000 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimased kuus aastat kasvanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku hinnanguliselt 13 000 tonni mune, keskmiselt 151 muna inimese kohta. Põhilise osa ehk üle 90% toodangust annavad üheksa suurt ettevõtet, kus on vähemalt 5000 lindu. Need ettevõtted mõjutavad toodangu kasvu ja kahanemist enim,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi eelmisel aastal 10 600 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõdes, et ehitushinnaindeksi tõusu panustas 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega mõjult enim materjalide hinnatõus. „Kui ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal 1,5%, siis sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Novembri indeksi langust mõjutasid esialgsel hinnangul puhkusereiside, lennupiletite ja hotellimajutuse odavnemine,“ tõdes statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Novembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 5. detsembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi novembri andmed avaldatakse 16. detsembril. Tutvu kiirhinnanguga