Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu toetas metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Kaupade eksport kahanes 2017. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1% ning import kasvas 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9%, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.