Otsingu tulemused

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab Statistikaamet. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKP 2012. aasta IV kvartalis 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7,9%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,4%, teatab Statistikaamet.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.