Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta septembris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3%, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta oktoobris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid kahanes mäetööstuses.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2008. aastal esialgsetel andmetel 3% ja võlatase 4,8% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Valitsemissektori eelarve puudujääk jäi Maastrichti lepingus lubatud taseme piiresse.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.