Otsingu tulemused

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.

4.-5. juunini on Statistikaametis visiidil Eurostati komisjon, kes hindab liikmesriikide rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta juunis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas töötuses, energeetikas kui ka mäetööstuses.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2008. aastal esialgsetel andmetel 3% ja võlatase 4,8% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Valitsemissektori eelarve puudujääk jäi Maastrichti lepingus lubatud taseme piiresse.

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2017. aastal 8% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodangu maht suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

4.-5. juunini oli Statistikaametis Eurostati komisjon, kes hindas Eesti rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve