Otsingu tulemused

Täna, 9. veebruaril alustas 1,2 miljardi elanikuga India oma ajaloo 15. rahvaloendust. Lisaks usaldusväärsele statistikale saab India loenduse tulemusel esmakordselt ka toimiva ja kogu riiki hõlmava rahvastikuregistri. Rahvaarvult praegu veel maailma teine riik India alustas rahva ja eluruumide loendust tegelikult juba eelmisel kevadel, kui asuti koguma andmeid eluruumide kohta. Loenduse täna alanud teises etapis küsitletakse kuni 28. veebruarini ligi 1,2 miljardit elanikku, et saada põhjalik ülevaade riigi elanikkonnast, selle paiknemisest ja elamistingimustest. Rahvaloenduse esimeseks

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

Täna, 9. veebruaril alustas 1,2 miljardi elanikuga India oma ajaloo 15. rahvaloendust. Lisaks usaldusväärsele statistikale saab India loenduse tulemusel esmakordselt ka toimiva ja kogu riiki hõlmava rahvastikuregistri. Rahvaarvult praegu veel maailma teine riik India alustas rahva ja eluruumide loendust tegelikult juba eelmisel kevadel, kui asuti koguma andmeid eluruumide kohta. Loenduse täna alanud teises etapis küsitletakse kuni 28. veebruarini ligi 1,2 miljardit elanikku, et saada põhjalik ülevaade riigi elanikkonnast, selle paiknemisest ja elamistingimustest. Rahvaloenduse esimeseks

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

Täna, 1. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, teatab Leedu Statistikaamet. Esmakordselt on Leedu alalistel elanikel võimalus täita rahvaloenduse küsimustik e-loendusel internetis. Leedu Statistikaameti teatel korraldatakse rahvaloendus eesmärgiga saada teada täpne Leedu elanike arv, ülevaade elanikkonna paiknemisest, struktuurist ja rändeprotsessidest ning elamistingimustest. 2001. aastal toimunud eelmise rahvaloenduse ajal elas Leedus 3, 483 miljonit elanikku, kuid kümne aasta jooksul on elanikkond pidevalt vähenenud ja jõudnud 2010. aasta seisuga on 3, 329 miljoni

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa