Otsingu tulemused

Mais peatus majutusettevõtetes 274 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturiste oli 2% ja siseturiste 9% rohkem kui eelmise aasta mais.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta aprillis üle 200 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 11% ja siseturistide 5%.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

2013. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 19% ja imporditi Eestisse 16% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.

Lähenemas on emadepäev ja sel puhul heidame pilgu alaealisi lapsi kasvatavatele Eesti emadele. Kui palju on selliseid emasid ja mitu last neil on?

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).