Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ehitusmaht vähenes, nõudlus uute eluruumide järele aga püsib

Kuupäev 26.02.2021
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.

Vanemaealised töötavad peamiselt õpetajate või puhastustöölistena

Kuupäev 20.12.2022
Artikkel
Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.

Soome turu kasv toetas Eesti teenuste eksporti

Kuupäev 13.06.2022
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.

Konkurss "Andmepärl"

Sisuleht
Statistikaameti algatatud konkurss „Andmepärl“ on ellu kutsutud selleks, et tunnustada silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat Eestis.

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus

Kuupäev 14.10.2010
Artikkel
Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.