Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%,“ selgitas Müürsepp. SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail. SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga. Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Loe rahvamajanduse

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võib esialgse hinnangu põhjal näha eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti majanduses paranemise märke. „Enam ei toimunud suurt majanduslangust, vaid võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga langes majandus vaid õige pisut,“ selgitas Müürsepp. SKP 2024. aasta neljanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 3. märtsil . Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis . Loe rahvamajanduse arvepidamise

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud samale tasemele. „Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,1%,“ täpsustas Müürsepp. Eurostati andmetel kasvas Euroopa Liidu majandus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi kiiremini – 0,9%. SKP 2024. aasta kolmanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 29. novembril . Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis . Loe rahvamajanduse arvepidamise kohta lähemalt. Statistikaameti

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta teises kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 1,7%.

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta esimeses kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga vähenes SKP ligikaudu 2,1%.

Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et keskkonnakaupade ja -teenuste nõudluse kasvu on kannustanud nii keskkonnaprobleemide suurem teadvustamine kui ka kõrgenenud keskkonna- ja energiasäästunõuded, seda eriti ehitustegevuses. „Väga suure mõjuga on kiiresti kasvav energiatõhusam uusehitus ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 1,5 miljardit eurot toodangut,“ täpsustas Oras. Taastuvallikatest toodetud energia hulgas moodustas elektri- ning soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest 482,2 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 548,7 miljonit

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta neljandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 3%.

Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta III kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul vähenes võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga SKP ligikaudu 2,5%.