Otsingu tulemused

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses. Kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida

Uuringu tulemusi tutvustatakse 10. juunil kell 10 virtuaalses infotunnis, liituda saab siin . Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel seitsmendat korda, kui palju maksutulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis 3951 välisüliõpilast, kellest 3418 olid identifitseeritavad Eesti isikukoodi järgi ja nende käekäiku tööturul sai jälgida pseudonüümitud koodide abil. Uuritud üliõpilastest 1752 (51%) ka töötas Eestis. Uuringust selgus, et nii kohalikud kui välisüliõpilased töötavad valdavalt pikaajaliselt

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder. Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piimatoodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes majapidamistes kohapeal tarbimiseks.