Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,7 miljardit eurot, mis oli 10% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes teist aastat järjest.

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.

Eestis käidi 2015. aastal kinos 3,1 miljonit korda, mis on taasiseseisvusaja rekord, teatab Statistikaamet. Eesti kinodes linastus rekordarv filme, millest enamiku moodustasid esmakordselt Euroopa riikide filmid.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta mais 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja mäetööstuses, kuid vähenes olulisemalt energeetikas.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet.

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.