Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Parandasime valitsemissektori allsektorite üle-/puudujäägi joonisel 2022. aasta teise ja neljanda kvartali keskvalitsuse andmeid. Vabandame ja palume kasutada uut joonist. Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa. Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa. „Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder. Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist