Otsingu tulemused

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,4%, teatab Statistikaamet.

Eestis kulutati 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk 1% vähem kui 2011. aastal, teatab Statistikaamet.

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet esitleb täna, 31. juulil vastvalminud kogumikku „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis annab ülevaate Eesti keskkonna-, sotsiaal- ja majanduselust ning pakub võrdlusi teiste Euroopa riikidega.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Eesti riigi sotsiaalkaitse kogukulutused olid 2010. aastal 2,59 miljardit eurot, mis on 66 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Languse põhjustasid registreeritud töötuse vähenemine ja ravikindlustushüvitiste kokkutõmbamine.