Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Tänavu esimest korda välja antava Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööga Piret Avila, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet lõpetas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse viimase testloenduse, kus 11 päeva jooksul mängiti läbi kogu loenduse kulgemine. Testist võttis osa üle 300 Statistikaameti töötaja ja vabatahtliku.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta I kvartalis 650 miljonit eurot, mis oli 9% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta jaanuaris 62 000 välisturisti, mis oli 8% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-531-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 31.10.2013 Kas Eesti inimese elukvaliteet on paranenud? Mis on üldse elukvaliteet ja kuidas seda mõõta? Analüütiline kogumik annab ülevaate Eesti elanike elukvaliteedist nii majanduslike näitajate kui ka rahas mittemõõdetavate näitajate põhjal. Peamised käsitletavad valdkonnad on elamistingimused, haridus, tervis, ajakasutus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskonnaellu kaasatus, keskkond, turvalisus ning subjektiivne heaolu.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

27.-30. septembrini toimub Tallinnas Wiesbadeni grupi konverents, mis toob Eestisse statistiliste ettevõtlusregistrite eksperdid kogu maailmast. Konverentsi korraldab Statistikaamet. „Statistiliste ettevõtlusregistrite Wiesbadeni grupp on ÜRO statistikakomisjoni egiidi all tegutsev rahvusvaheline ekspertgrupp, mille tegevus on suunatud statistiliste ettevõtlusregistrite arendamisele,“ märkis konverentsi Statistikaameti poolne korraldaja Svetlana Šutova. „Nelja päeva jooksul räägime riikide kogemustest statistiliste registrite koostamisel, pidamisel ja arendamisel,“ selgitas Šutova. Ta lisas