Otsingu tulemused

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

ISBN 978-9985-74-535-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 28.06.2013 Millised muutused on toimunud Eesti rahvastikus viimasel kümnendil? Kui palju inimesi on siit lahkunud ja siia saabunud ning kuidas see mõjutab Eesti piirkondade rahvastikuarengut? 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi tutvustav kogumik annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele. Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastiku paiknemise, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad. Analüüsitakse neis valdkondades toimunud muutusi ning nende mõju kohalike omavalitsusüksuste eluolule.

Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta oktoobris kokku 274 000 sise- ja välisturisti, mis on 1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles. 2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset

Täna, 17. märtsil kinnitas Vabariigi Valitsus 2016.–2020. aastal tehtavate statistikatööde loetelu. 2016. aastal teeb Statistikaamet 158 statistikatööd, mille kogumaksumus on 6,5 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas. See on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks. Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra. Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid. 2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008. aastaga võrreldes püsivhindades 15%. [caption id="attachment_191" align="alignleft" width="462" caption=

Statistikaamet valis 2016. aasta andmeesitajaks Eesti Energia AS-i, statistikasõbralikuks andmekogupartneriks Siseministeeriumi ja statistikasõbralikuks teaduspartneriks Tõnu Kollo Tartu Ülikoolist.