Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Ettevõtetest, kelle ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) esitamise tähtaeg oli reedel, 1. juulil, esitas küsimustiku tähtajaks 30%. Kolmapäevasel kohtumisel EKOMARi andmeesitajatega selgitab Statistikaamet ettevõtetele kogutavate andmete olulisust ja loodab koostöös nendega laekumist parandada.

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset viieprotsendilist kasvu.

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast