Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

2010. aasta põllumajandusloenduse lõplike tulemuste põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamiste kätte ning rendimaade suur osatähtsus, teatab Statistikaamet. Väikemajapidamiste jätkuvalt suur osatähtsus tõstab põllumajandusega seotud inimeste arvu ligi 60 000-ni.

Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eesti saarte elanikkond vähenes võrreldes eelmise loendusega 14%. Samas on asustatud saarte arv kasvanud viie võrra.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise