Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 5,2% ja võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 6,2%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13%.

Esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vähenes jätkuvalt keeruliste aegade tõttu nii kaubanduses kui ka töötlevas tööstuses SKP eelmises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ligikaudu 4%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta mais majutusettevõtetes 265 000 turisti, mis on 7% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes välis-, vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.