Otsingu tulemused

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Statistikaamet kogub aprilli lõpuni koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõkestamise eesmärgil isiku-uuringutega seotud andmeid telefoni teel või veebiküsimustiku kaudu.

Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.