Otsingu tulemused

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Sarnaselt juulile näitas müügitulu ka augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset kaheprotsendilist kasvu.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Statistikaamet tutvustas täna juhtimislaudade rakendust, mis on nii riigiasutuste töötajate, ettevõtjate, ajakirjanike kui ka kõigi teiste inimeste abivahend, et teha teadlikumaid ja andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Tänase emakeelepäeva ja käimasoleva laste ja noorte kultuuriaasta puhul vaatame, milline on laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi. Kasutatud on rahvaloenduse ja rahvastikustatistika andmeid. #kultuuriaasta #minaka

Veel mäletavad paljud inimesed aega, kui vanaemad kudusid uusi kindaid vanadest kampsunitest harutatud lõngast. Mustritriibud tehti kenamatest värvilistest lõngajuppidest, mis olid nii lühikesed, et mujale ei kõlvanud, materjal oli kallis ja töö nõudis rohkem aega ja vaeva. Tänapäeval on selline kindakudumine muutunud üksikute tegijate hobiks, sest kõike saab poest lihtsalt ja kiiresti, see aga iseloomustab meie tootmis- ja tarbimismustreid, mis jätavad jälje meid ümbritsevasse keskkonda. ÜRO seatud üleilmne säästva arengu eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja