Otsingu tulemused

Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

Mis uuring see on? Taimekasvatuse uuringuga kogutakse andmeid põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspinna, saagi ja saagikuse, väetiste, mahepõllumajanduse, põldude lupjamise, seemnete kasutamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Suur osa andmeid võetakse registritest (nt PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmed ja PRIA e-põlluraamatut täitvate üksuste andmed) ja puuduvad andmed kogutakse küsimustikuga andmeesitajatelt. Milleks on andmeid vaja? Andmed on ministeeriumitele, Euroopa Liidu institutsioonidele, teadusasutustele ja põllumajandusettevõtjatele aluseks

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinni peetavad maksud ja maksed. Palgastatistika andmed pärinevad: • Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR) ning • Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD). Töötamise registrist pärineb info töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavate isikute kohta ning deklaratsioonidelt pärineb info tehtud väljamaksetest. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse (Väljaarvatud