Otsingu tulemused

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes 2018. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu vähenemist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti andmete kohaselt peatus 2019. aasta novembris Eesti majutusettevõtetes 262 000 turisti, kes veetsid seal 479 000 ööd. Välisturiste oli neist 56% ja siseturiste 44%.

Muuseumid on endiselt populaarsed. Aastal 2017 käidi Eesti muuseumides esimest korda üle 3,5 miljoni korra, teatab Statistikaamet.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 5,4% ja majade hinnad 5,8%.