Otsingu tulemused

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta augustis 394 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta kolmel suvekuul kokku üle miljoni turisti, teatab Statistikaamet. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 1% ja siseturiste 3% rohkem kui eelmisel suvel.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Euroopa statistikud tähistavad 20. oktoobril neljandat korda Euroopa statistikapäeva. Seekord on tähtpäeva moto „Vaadake fakte!“. Statistikaamet korraldab selle päeva puhul reedel, 18. oktoobril kell 10–15, avatud uste päeva.

Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?