Otsingu tulemused

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Sel aastal tähistab statistikaamet 100. aastapäeva ja sel puhul kuulutame välja konkursi Eesti möödunud aasta parima andmeloo ja infograafika väljaselgitamiseks.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?