Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvamajanduse arvepidamine

Valdkond
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

Statistikaamet tunnustas parimaid koostööpartnereid

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Tühjenevad kortermajad Valga ja Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve linnas

Sisuleht
Kui palju on Kohtla-Järve linnas, Lüganuse ja Valga vallas kortermaju, millest kõik või enamik eluruume on asustamata? Kas sellele küsimusele saab vastuse elektri tarbimise andmetest? Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga valla kortermajade kohta koostati analüüs, et välja selgitada, kui palju on seal tühje kortereid elukoha registreerimise ja elektri tarbimise alusel.

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

Kuupäev 23.01.2012
Artikkel
Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%

Kuupäev 30.11.2022
Artikkel
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

VANA KULD: Vaata, kuidas toimus 1959. aasta rahvaloendus

Kuupäev 12.01.2012
Artikkel
1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles