Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta novembris 35% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvab pidevalt.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo maht tonnkilomeetrites kasvas 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 8%, peamiselt rahvusvaheliste mere- ja raudteekaubavedude mahu suurenemise tõttu, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel. Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu