Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Juuli kaubavahetust suurendas oluliselt reeksport

Uudis
Postitatud 9. september 2022 8:00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juulis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 13% ning import 22%. Reeksport Eestist kasvas 44%, kodumaiste kaupade väljavedu jäi eelmise aasta juuli tasemele.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,7 miljardi ja imporditi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 349 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta juuliga võrreldes kaks korda ehk 177 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et käesoleva aasta juuli ekspordi kasvu mõjutas enim kaupade reeksport, samas  kui Eesti päritolu eksport jäi aastatagusele tasemele. Enim suurenes mineraalsete kütuste, elektrienergia ja maagaasi import ja taasväljavedu. Ekspordihinnad on aastaga võrreldes kasvanud 27% ja impordihinnad 29%. „Meie ekspordi peamiseks partnerriigiks oli käesoleva aasta juulis Läti, juunis oli selleks Soome. Olulisema partnerriigi muutuse peamine põhjus oli elektrienergia reeksport ning selle järjest kallinev hind,“ ütles Puura.      

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes enim ehk 123 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 24 miljoni võrra mehaaniliste masinate väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Läti, järgnesid Soome ja Leedu. Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja sõiduautosid, Soome metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Leetu mineraalseid kütuseid ja sõiduautosid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Kreekasse ja Leetu. „Lätti suurenes enim elektrienergia, lehtvaltstoodete ja sõiduautode ning Kreekasse ja Leetu mineraalsete kütuste eksport,“ lisas Puura.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 64% kogu kaupade ekspordist, mis vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 7% võrra. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu eksporti mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite osade väljaveo vähenemine.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalli ja metalltooteid, transpordivahendeid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem ehk  185 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 47 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 42 miljoni euro võrra transpordivahendite sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Türgist. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, maagaasi ja mootorikütuseid, Leedust mootorikütuseid ning Türgist metalli ja metalltooteid, sh rauast varbmaterjali, torusid ning metallkonstruktsioone.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2022
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2021 2022 muutus, % 2021 2022 muutus, % 2021 2022
KOKKU 9883 12182 23 10964 14280 30 -1082 -2098
Jaanuar 1190 1622 36 1306 1778 36 -116 -156
Veebruar 1257 1491 19 1327 1780 34 -70 -289
Märts 1465 1997 36 1653 2166 31 -188 -169
Aprill 1536 1603 4 1639 2139 31 -103 -536
Mai 1469 1932 32 1646 2221 35 -177 -289
Juuni 1464 1844 26 1720 2156 25 -256 -311
Juuli 1503 1693 13 1674 2042 22 -172 -349
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2022
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga %
KOKKU 1693 100 13 KOKKU 2042 100 22
EL-27 1126 67 10 EL-27 1524 75 28
Euroala 19 riiki 877 52 13 Euroala 19 riiki 1206 59 34
EL-i välised riigid 567 33 19 EL-i välised riigid 518 25 6
1. Läti 254 15 64 1. Soome 331 16 50
2. Soome 223 13 11 2. Leedu 233 11 66
3. Leedu 127 8 40 3. Saksamaa 197 10 23
4. Rootsi 117 7 1 4. Venemaa 185 9 -15
5. USA 94 6 -19 5. Läti 160 8 13
6. Saksamaa 86 5 -18 6. Rootsi 120 6 6
7. Norra 70 4 69 7. Poola 120 6 19
8. Venemaa 69 4 17 8. Hiina 81 4 47
9. Kreeka 56 3 233 9. Holland 70 3 11
10. Taani 47 3 18 10. Itaalia 55 3 15
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuli 2022
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1693 100 13 2042 100 22 -349
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 148 9 44 193 10 33 -45
Mineraalsed tooted (V) 429 25 40 452 22 69 -23
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 77 5 4 148 7 4 -71
Kummi- ja plasttooted (VII) 49 3 19 95 5 7 -46
Puit ja puittooted (IX) 145 9 7 74 4 -22 72
Paber ja pabertooted (X) 36 2 24 32 2 28 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32 2 -1 64 3 21 -32
Metall ja metalltooted (XV) 125 7 -11 233 11 20 -108
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 142 8 21 187 9 7 -46
Elektriseadmed (85) 215 13 -2 207 10 18 9
Transpordivahendid (XVII) 105 6 -1 210 10 25 -105
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 2 28 32 2 12 11
Mitmesugused tööstustooted (XX) 101 6 -7 45 2 6 56
Muu 46 3 -13 70 3 -7 -25

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

 

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9191
 

Foto: Shutterstock