Otsingu tulemused

Viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis viis suuremat rahvusrühma ning üle saja erineva rahvuse esindaja, teatab Statistikaamet.

Juba üle 4000 inimese on andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Suuremahulised töökonkursid kuulutatakse välja tänavu sügisel.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Tänavu mais oli kaupade eksport jooksevhindades 31% ja import 41% väiksem kui aasta tagasi samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse vähenemise tingis eelkõige masinate ja seadmete ekspordi ja impordi järsk langus.

Täna, 3. oktoobril kell 9.00 avaneb töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 2200 rahvaloendaja leidmiseks, teatab Statistikaamet.

Keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse e-loendus, mille käigus loendati internetis 5497 inimest, teatab Statistikaamet. Prooviloendus jätkub märtsikuus küsitlusloendusega, kui e-loendusel mitteosalenud elanikke külastab Statistikaameti küsitleja.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-545-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.11.2014 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mõnda valdkonda käsitletakse ka detailsemalt, näiteks asustusüksuste ja asumite kaupa. Kogumik tugineb peamiselt rahva ja eluruumide loenduse andmetele. Teemasid analüüsitakse eelkõige geoinfosüsteemi vahendite abil ning seepärast on kogumikus kesksel kohal teemakaardid, mille tõlgendamist hõlbustavad kommentaarid. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias