Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.
Täna avalikustab statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085. Teiste oluliste näitajate seas selgub, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.
Statistikaamet jätkab koostöös mobiilioperaatoritega eriolukorra lõpuni inimeste liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab vaadata kaardil. Pärast eriolukorra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult ja püsis madalal tasemel aprilli alguseni. Aprillis hakkas aga liikumisaktiivsus vähehaaval kasvama ja eriti oli seda märgata möödunud kaunil nädalavahetusel.
NB! Kaubavahetus Suurbritanniaga Seoses Suurbritannia väljaastumisega Euroopa Liidust (EL-ist) kestab kuni 31. detsembrini 2020 üleminekuperiood. Alates 1. jaanuarist 2021 on üleminekuperiood läbi, mis tähendab, et sellest hetkest kajastatakse Intrastatis ainult Põhja-Iirimaa ja Eesti vahel toimunud kaubavahetust. Partnerriigi koodiks märgitakse kood „XI“. Ülejäänud kaubavahetus, mis toimub Eesti ja Suurbritannia vahel, tuleb kajastada tollideklaratsioonil. Päritoluriigi koodi märkimisel kasutatakse jätkuvalt Suurbritannia puhul koodi „GB“. Päritoluriigi märkimisel ei ole vajadust eristada
Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.
Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.
26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der
30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.