Otsingu tulemused

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Rahvaloenduseni on jäänud vaid viimased kuud ja ettevalmistused selleks on täies hoos. Lisaks küsimusele, millal ja kuidas rahvaloendus toimub, pakub paljudele huvi ka see, millal selguvad loenduse tulemused.

Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Statistikaameti uuringus „Palk ja tööjõud“ osalejatel on eriolukorrast tingituna oluline märkida palgaküsimustikus korrektselt nii saadud töötasu hüvitis kui ka muutunud töökoormus.

 Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid