Otsingu tulemused

Järgmise aasta suveks selgub, kui suur on Eesti tegelik rahvaarv ja milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul, rääkis professor Ene-Margit Tiit täna, 4. veebruaril Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust tutvustades.

Statistikaameti andmetel maksid kokkuostjad 2015. aasta juunis põllumajandustootjatele iga kokkuostetud piimaliitri eest keskmiselt 23 senti. 2014. aasta keskpaigas langema hakanud hind on püsinud 25 sendi piirimail juba pea aasta.

20.-21. aprillil toimub Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti Statistikaseltsi konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?”. Kahe päeva jooksul keskendutakse Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja p rotsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik. Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on