Otsingu tulemused

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades 57% ja import 66% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Partnerriikide seas oli nii ekspordis kui ka impordis esikohal Rootsi.

Aprillis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi 40% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes kaks korda.

2010. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 24% ja imporditi Eestisse 9% rohkem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemise tõttu.

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.